Pühapäeval, 14. augustil toimus Hollandi kõige lõunapoolsemal ovaalil Lattropis sealsete meistrivõistluste kolmas etapp külgkorvide mururajasõidus, kus Eestit esindas meie kõige kiirem meeskond, Joel Sudnikevitš / Nele Sudnikevitš.
Erinevalt Joelist oli see Nele jaoks esmakordne kogemus teistsuguse pinnasega ovaalil kihutada. Konkurentide poolt Madalmaade halvimaks rajaks tituleeritud Lattropis esmakogemust saada kõige lihtsam muidugi ei olnud.
Hollandis võistleb ühel võistlusel palju erinevaid masinaklasse, Lattropis olid esindatud üheksat erinevat tüüpi sõiduvahendeid. Pooled neist ovaali spetsiaalklassid, ülejäänud motokrossi mootorrattad juunioritest täiskasvanuteni. Võisteldakse vaheldumisi, seega on kahe sõidu vahel piisavalt aega mootorratas ümber seadistada. Seda tulebki teha, kuna rada muutub pidevalt terve päeva jooksul, igas stardis sõidaksid justkui uuel ovaalil.
Külgvankritel oli kolm eelsõitu, korraga oldi rajal nelja või viie kaupa. Erinevalt väga võrdsete võimalustega speedway tabelitest on mururaja võistluste stardijärjekorrad tihti ebavõrdsed. Nii said eestlased eelsõitudes koos sõita vaid kuue erineva ekipaažiga, kellest kolm moodustasid muide lõpuks esikolmiku.
Võrdlemisi kuum võistluspäev kõige ladusamat ei alanud, öö läbi oli sadanud vihma ja rada oli pehme ja vesine. Vabatreeninguks ei saanud eestlased mootorratta seadeid seepärast päris täpselt paika ning lisaks keeldusid starditrennis Joeli prillid töötamast. Treeningutele järgnenud pikema pausi ajal suudeti aga võistlusrattale paremad seaded leida ja esimene sõit oli juba silmnähtavalt kindlam. Stardist said kõige paremini minema mõni nädal tagasi Euroopa meistriteks tulnud hollandlased William Matthijssen / Sandra Mollema. Algselt järgnes neile meie meeskond, kuid juba esimese kurvi lõpuks suutsid prantslased David Chaminade / Stephanie Vedelago ja inglased Shaun Harvey / Danny Hogg neist mööduda. Eestlaste ekipaaš numbriga 102 püsis küll alguses kindlalt inglaste kannul, kuid neilt saadud prits ja taas alt vedanud prillid neljandast kohast paremat ei võimaldanud.
Teine start enam nii hästi ei õnnestunud. Mahajäämine tehti aga koheselt tasa ning sel korral pakkusid eestlased inglastele ja prantslastele juba ohtlikku konkurentsi. Enda taga suudeti hoida kaks aastat tagasi eespool olnud taanlasi Tim Larsen / Lars Plesner. Teisest sõidust kolmas koht ja kaks punkti. Joeli arvates oli nüüdseks ratta seadistamisele pihta saadud ja kiirus ning juhitavus olid head.
Kolmas ja viimane eelsõit algas kohutavalt, stardist saadi minema viimastena. Ent esimese kurvi lõpus tegelesid konkurendid üksteisega ja siserada jäeti vabaks. Joel kasutas kohe võimalust ja sõitis inglaste järel teiseks. Prantslased püsisid terve sõidu ohtlikult lähedal, kuid eestlased suutsid õigel hetkel ukse kinni hoida ja viimasest eelsõidust seega kolm punkti ja teine koht. See omakorda tähendas kuue punktiga viiendat kohta ja pääsu B-finaali.
Hollandis sõidetav formaat näeb ette, et eelsõitude kaks paremat lubatakse otse A-finaali, kolmanda kuni kuuenda koha vahel peetakse B-finaal, mille kaks paremat sõidavad samuti lõppsõidus. Prantslaste edestamine viimases eelsõidus lubas edasipääsu loota, kuid unistused purunesid sama kiirelt kui mootorratta käiguvaheti. Stardist esialgu minema ei saadudki, konkurendid olid juba kurvi keskel, kui 102 lõpuks liikuma sai.
Ühest meeskonnast õnnestus küll mööduda, kuid taanlased ja prantslased jäid püüdmatuks. Päeva lõpuks viies koht ja esimesed Hollandi meistrivõistluse punktid kirjas. Järjest paranenud sõit ja reaalne lootus pääseda A-finaali lubasid mõlemal sportlasel päevaga aga üsna rahule jääda. Hollandi meistrivõistlused koosnevad sel hooajal neljast etapist. Lisaks kohalikele sõitjatele võtavad neist osa võistlejad Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist ja Inglismaalt. Suursugusesse nimekirja lisandus selle etapiga ka Eesti.
Meie sõitjate järgmine välissõit leiab aset juba sel laupäeval Saksamaal. Eestis võistleb 102 aga juba pisut teises koosseisus 9. septembril Kohtla-Nõmmel toimuval speedway Eesti meistrivõistluste kolmandal etapil.
