Tänavu möödub 15 aastat esimesest supermotovõistlusest Eestis, mis toimus saarlase Rein Õue eestvedamisel 1999 aastal Upa ringil. Läbi aastate on Eesti supermotovõistlustel osalenud ka mitmed maailmanimed. Nii näiteks võitis 2001 Kuressaare lennuväljal toimunud võistluse 2500 pealtvaataja ees 1994 aasta maailmameister belglane Jacky Martens.
Maailmameistreid on Eesti supermoto meistrivõistlustel osalenud veelgi. Nimelt võitis eelmisel aastal maailmameistrivõistlused soomlane Mauno Hermunen, kes on eelnevalt võistelnud korduvalt erinevatel Eesti radadel. Lisaks Hermunenile on osalenud ja osaleb meie tiitlivõistlusel igal aastal palju kiireid põhjanaabreid, kes nii mõnigi kord on hooaja lõpus Eestist medaleid kaasa viinud.
Maikuus Riia lähistel asuvas atraktiivses “333” motokeskuses avalöögi saav tänavune meistrivõistluste sari toob võrreldes eelmiste aastatega mitmeid muudatusi ja uuendusi. “Üheks peamiseks uudiseks on kindlasti see, et esmakordselt on Eestis toimuvatel etappidel iga klassi kolmele parimale välja pandud rahalised auhinnad. S1 ja SuperQuad klassid saavad reaalsed rahasummad ning ülejäänud masinaklassid kindlas vääringus kinkekaarte meie toetajatelt,” rääkis Eesti supermoto komisjoni esimees Margus Ostnik.
Soolotsiklite kõige kõvemas klassis S1 toimuvad esmakordselt SuperPole kvalifikatsioonisõidud, kus selgitatakse stardijärjekord finaalsõitudesse. “Kuna startid on supermotos ühed atraktiivsemad olukorrad, siis otsustasime komisjonis, et pakume tänavu pealtvaatajatele veelgi rohkem vaatemängu. SuperPole sõitu saavad ajasõidu 8 kiireimat, kes hakkavad parimate stardikohtade pärast heitlema. Sõidetakse ainult üks ring, mille neli kiiremat pääsevad teise ja viimasesse SuperPole sõitu, mis kestab samuti ühe ringi. Selle sõidu paremusjärjestus määrab ka stardikohad finaalsõitudesse. Esimeses SuperPole sõidus esinelikust väljajäänud saavad stardikohad finaali teise ritta ja seda samas paremusjärjestuses, kui SuperPole sõit lõpetati. Ülejäänute sõitjate stardikohad määratakse vastavalt ajasõidu tulemustele,” selgitas Ostnik. “Open ja SuperQuad klassid sõidavad samuti SuperPole sõidu, kuid seal osalevad kummaski ainult neli ajasõidu kiireimat.”
Open klass, mis kandis eelmistel aastatel Hobby nimetust, on samuti läbinud mitmeid muudatusi. “Nime muutsime sarnaseks Soomega, et sealsetel sõitjatel oleks siia tulles tingimused selgemad. Tänavu saab selles klassis osaleda ka suuremate ratastega tsiklitega, ehk siis krossimootorratastega, mis on varustatud supermoto rehvidega. Suurte ratastega osalejad ei pea kandma nahast võidusõidu kombinesooni, kuid kaitsmed peavad olema kasutusel nagu motokrossis. Need tingimused on loodud just krossisõitjatele, kes tahaksid supermotot proovida ilma, et peaks tsiklit ümber ehitama,” rääkis Ostnik. “Lisaks on selle klassi sõitudesse osalema oodatud Euroopas tänavu loodud SM3 (tsiklid kuni 250 cc 4-takti) ja SM300 (kuni 300 cc 2-takti) klassis osalevad sõitjad. Põhimõtteliselt on tegemist endurotsiklitega, seega kleebi tuli kinni, supermotorehv alla ja rajale!”
“Lisaks madalaks lastud spetsiaalsetele SuperQuadidele osalevad neljarattaliste klassis eraldi arvestuses ka CrossQuad masinad, mis on põhimõtteliselt motokrossis kasutatavad tsiklid. Sarnaselt Hobby klassile saavad ka CrossQuadi sõitjad kasutada tavalisi krossiriideid ja kaitsmeid,” lisas Ostnik.
Ühtekokku peetakse tänavu seitse meistri- ja karikavõistluste etappi. Balti meistrivõistlustel peetakse sellel aastal kolm etappi, igas riigis üks. “Lisaks osaleb Eesti meeskond sügisel rahvuste supermotol Bulgaarias Plevenis. Tänavu pääsevad Eestit esindama S1 klassi kaks kiireimat eestlast ja kolmanda määrab supermoto komisjon. S1 klassi kiireim eestlane esindab kindlasti koondist, aga teise koha võib saada ka sõitja, kes osaleb maailma- või Euroopa meistrivõistlustel ja saab sealt punkte. Analoogset süsteemi kasutatakse ka Eesti motokrossi rahvuskoondise koostamise juures,” selgitas Ostnik.
Eesti meistrivõistlused toimuvad tänavu klassidele S1, SuperQuad ja Scooter Racing (70cc motoroller), karikavõistlused aga klassidele Open, CrossQuad ja Scooter Sport (50cc, 4-takti ja 70cc rollerid). Esimene etapp toimub 1. mail juba traditsiooniliselt Riia külje all asuvas motokeskuses nimega “333”, kus osalevad kõik klassid väljaarvatud motorollerid, kes võistlevad samal päeval samuti Riias, aga Bikernieki ringrajal. Lisaks Lätis ja Eestis toimuvatele etappidele võisteldakse ka Soomes.
2014 Eesti supermoto meistrivõistluste kalender
1. mai Riia “333” (Läti) – kõik klassid va rollerid
17. mai Hyvinkää (Soome) – S1 ja Open
21. juuni Madona (Läti) – kõik klassid
20. juuli Rapla kardirada – kõik klassid
2. august Madona (Läti) – kõik klassid va rollerid
9. august Tartu Lõunakeskus – kõik klassid
23. august Tabasalu kardirada – kõik klassid
2014 Balti meistrivõistluste kalender
6. juuli Elektreniai (Leedu)
3. august Riia “333” (Läti)
23. august Tabasalu kardirada