Maailma vanimal ekstreemenduuro võistlusel osaleti esimest korda. Lisaks võõrastele radadele, mis kulgesid kohati 3000. meetri kõrgusel merepinnast, tuli kohaneda ka võõraste mootorratastega, mis renditi kohapealt. Samuti tegi võistluse raskemaks kõrge õhutemperatuur, kus termomeetri näit tõusis kaugele üle kolmekümne kraadi.
2. detsembril avatud võistlustel tehti esimesed sõidud päev hiljem. Pealinna Maserusse oli valmistatud lühike publikukatse, sealt liiguti edasi 40 kilomeetri kaugusele Roma linna lähistele, kus sõideti kvalifikatsioon. Esimene tõsisem proovikivi kulges eestlastele üsna hästi. Toomas Triisa sõitis välja kolmanda aja ning Priit Biene sai üheksa sekundit aeglasema tulemusega neljanda koha.
4.- ja 5. detsembril toimusid võidusõidud, kus kahel päeval läbiti mägedes 500 kilomeetrit, neist kiiruskatseid 207 kilomeetrit. Eneselegi üllatuseks tõusid Biene ja Triisa esimese võistluspäeva jooksul kiirelt liidriteks. „Alustasime neli minutit kvalifikatsiooni võitjast hiljem ja sõitsime enda arvates rahulikus tempos, kuid esimeseks teeninduspunktiks olime juba teistest konkurentidest möödunud,” kommenteeris Biene.
Sealt edasi läks eestlaste vaheliseks duelliks, kus nii Biene kui ka Triisa soovisid võitjana finišisse jõuda. „Kus vähegi sai, üritasime tempot juurde panna ja suruda, kuid niiöelda musta tööd ehk üksteist pikali sõitma me siiski ei hakanud,” sõnas Biene, kes tõusis viimase võistluspäeva eel pronksklassi liidrikohale, edestades Triisat vaid ühe sekundiga.
Viimane päev parimate pingereas muutusi ei toonud, ehkki võimaluse selleks andis väike navigeerimise viga Biene poolt, mis sundis teda läbima lisa kilomeetreid. Esimeseks teeninduspunktiks oli ta edumaa Triisa ees sellegi poolest juba ligemale viis minutit ning finišisse jõudis ta teise koha saanud Triisast lausa 20 minutit varem. Võistlustrassi lõpetas ränkraske tõus, mis jättis sõitjaile tänu raja äärde kaasa elama tulnud rahvamassile kustumatu mulje. Samas tõus ise nõudis suurt pingutust, nagu tegelikult ka kõik teised kiviste mäenõlvade ületused, mida kahe päeva jooksul tuli ette võtta. „Teadsime, et siinsed rajad on väga kivised, kuid et nad nii rasked on, ei osanud päriselt oodata,” rääkis Biene ja lisas:”sisuliselt kõik tõusud oli kaetud rusika suuruste ümarate kividega ja nende peal oli mootorratta juhtimine sama keeruline, nagu oleks sattunud vesiliugu.”
Absoluutarvestuses teenis pronksklassi võitnud Biene viienda koha. Kolmanda eestlasena Roof Of Africal võistelnud Mart Meeru sai pronksklassis 16. koha. Kokku osales kolmes võistlusklassis (kuld, hõbe ja pronks) 400 sõitjat.
