Nädalavahetus ei alanud Kahrole (KTM) eriti hästi, kuna tema tsiklil ei töödanud ajatreeningul ajavõtu transponder ja ta sai kirja ainult esimesel ringil sõidetud aja, mis ei olnud üldse kiire, kuna noormees alles õppis rada. Õnneks andis võistluste promootor Youthream eestlasele veel võimaluse, kuna tal oli kirjas 29-s aeg, milleks oli osalemine lohutussõidus ja stardipuu taha pääses ta 21sena. Õnneks oli selleks sõiduks eestlase hoog hea ja ta lõpetas selle kolmandana ning pääses 40 kiirema hulka finaalsõitudesse. Siinkohal olgu mainitud, et finaalikohti jahis ühtekokku 98 sõitjat.
Kuna Kahro pidi osalema lohutussõidus, siis selle sõidu neli parimat said stardikohta alles siis, kui esimesed 36 olid seda juba teinud ning alles jäid kõige nõrgemad kohad. See tegi võistlussõidud kindlasti märkimisvääselt raskemaks, kuna hea stardikoht annab eeldused esimeste seas avakurvi jõudmiseks ja edukaks sõiduks. Esimeses sõidus sai Kahro juba esimesel ringil kiviga vasaku käe pihta, mis oli tuim terve sõidu. Hoolimata sellest suutis ta siiski sõidu 20ndana lõpetada ja sai esimese punkti kirja. Teises sõidus tõusis Kahro kuuendaks ringiks 23ndale kohale, kuid järgmisel ringil tuli korralik kukkumine ja sõit jäi noorel eestlasel kahjuks pooleli.
Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus Kahrole 24s koht, etapi esikolmikusse sõitsid end britt Conrad Mewse (Husqvarna), norralane Even Heibye (KTM) ja taanlane Thomas Kjer Olsen (Husqvarna).
“Nädalavahetuse kokkuvõtteks saab öelda ainult, et toimus täielik põrumine. Kõik mis võimalik, läks halvasti. Minu sõit ning tulemused olid kohutavad. Ainuke seletus on, et põlesin kogu selle transponderi jama tõttu läbi, sest ootused olid väga kõrged. Tean, et olen palju enamaks võimeline ja näitan lähiajal, mida ma tegelikult suudan. Tean, kui palju vaeva kogu mu tiim on näinud. Ma olen viimased kuud lausa hinganud selle nimel, et siin tulemus teha, aga seekord vedasin enda ja kõikide teiste ootusi alt. Olen eilsest kukkumisest muljutud ning sinikaid on siin ja seal, aga muidu olen terve. Tahaks tänada Andrus Möllitsat, Estonian Expressi tiimi, tüdruksõpra, peret ja kõiki tõelisi poolehoidjaid, kes on ka siis minu jaoks olemas, kui shampus ei pritsi ning medalid ei sära,” võttis oma raske nädalavahetuse kokku Kahro.
“Meeskonna jaoks oli Valkenswaardi võistlus hea, kuna saime end võistlustehnikat ja selle toimimist teiste tiimide omaga võrrelda ning hea on nentida, et tsikkel on meil tasemel, mootoril on jaksu vedada, mida nägime sirgetel, kus Erki konkurentidega võrdselt kihutas või isegi nendele järgi ja mööda sõitis. Lisaks kontrollisime tiimi toimimist ja enamjaolt kõik töötas nagu peab, aga eks parendamise ruumi ikka jagub ja järgmiseks etapiks oleme jälle paremad. Mis Erki võistlust puudutab, siis eks see transponderi jama tõmbas tal meeleolu maha, aga õnneks ta suutis oma võitlusvaimu lohutussõiduks taastada ja seal korraliku sõidu teha. Finaalides oli ta minek päris hea, kuid kehv stardipositsioon tegi võistlemise raskeks, kuna tal tuli suurtes puntides sõita ja raskel rajal on möödumine väga raske. Aga tulevikku vaatan küll rõõmsalt, sest tehnika toimib ning Erkil on motivatsiooni suurteks tegudeks ja tal on kõva võitlejahing sees. Kui järgmiste võistluste kvalifikatsioonides läheb hästi, siis on kõik võimalik,” oli meeskonna juht Andrus Möllits tiimi tuleviku suhtes optimistlik.