Bilstainis toimunud Euroopa meistrivõistluste neljandal ja ühtlasi ka viimasel etapil võidutsesid sarnaselt eelnevatele etappidele sakslannad, kes hõivasid päeva lõpuks seitse esimest kohta. Esikolmiku moodustasid seekord Ina Wilde (Gas Gas), Theresa Bauml (Ossa) ja Sarah Bauer (Sherco). Keity Meier (Sherco) sai norralanna Inveig Hakonseni (Beta) järel kaheksanda koha. Euroopa meistriks tuli tänu viimase etapi võidule Wilde (370 p), talle järgnesid Bauml (355 p) ja Bauer (245 p). Meier kogus hooaja jooksul 152 punkti, mis andis Tapa neiule üheksanda koha.
“Viimane etapp oli raske. Võistluspaik oli iseenesest väga huvitav, seal olid suured kivid, kõrged tõusud, liiva, mulda ja savi. Lahe kompott oli. Samas olid Belgia rajad minu jaoks kõige raskemad, sest kivid oli kummalised ja isegi kuiva ilmaga olid need libedad. Samas oli seal mitu päeva üsna vihmane, aga õnneks võistluspäeval ei sadanud koguaeg, kuid sellest piisas, et rajad libedaks muuta. See lisas küll põnevust juurde, aga mõni rada oli ikka väga libe ja mudane. Üheksas koht ei olnud päris see, mida püüdma läksin, kuid siiski loen nädalavahtuse õnnestunuks,” võttis oma viimase etapi kokku Meier. “Tegelikult olen kogu hooajaga üsna rahul. Väga vinge hooaeg on olnud. Eesmärk oli kaasa teha kõik etapid ja sõitsin end hooaja kokkuvõttes top 10-sse. Tsiklivalik 250-sele üle minna oli ka väga hea samm, sest Sherco sõidab sujuvalt mäest üles ja mäest alla. Lisaks on mind terve hooaja vältel aidanud väga lahedad ja mõnusad inimesed, kes on ka omamoodi fanaatikud. Aitäh neile kõigile, kes panustasid ja kaasa elasid. Eriliselt suured tänud lähevad muidugi Ilmarile, Jaagule ja Sherco Eesti inimestele. Järgmise hooaja kohta on veel hetkel vara rääkida, kuna esmalt hakkan ülikoolile keskenduma ja seejärel 2015 aasta suunas mõtteid liigutama.”
Meieri peamine abimees võistlustel Jaak Burk jäi oma hoolealuse esitusega samuti rahule: “Minu arvates võib tema hooaega õnnestunuks pidada, kuna Poolast tulid head tulemused ja Belgias võitles ta samuti hoolimata treeningul saadud vigastusest vapralt. Ehk oleks ka sealt parem tulemus tulnud, aga rajakohtunikud võtsid seal Non-stop reeglit, kus rajal seisma ei tohi jääda, igaüks oma suva järgi. Mõni pani kohe miinuspunktid kirja, mõni võttis asja rahulikumalt ja lasi võistlejatel keskenduda. Keity on hooaja vältel arenenud kõikides aspektides, psüühiliselt on ta tugevam ning kriitilistes olukordades rahulikum ja stabiilsem. Sõidutehnika on samuti paremaks läinud ja ta saab üles aina kõrgematele rajaelementidele, seda enamasti tänu aasta alguses toimunud Hispaania laagrile, kus teda õpetasid kohalikud tipptreenerid, ning kindlasti ka tänu uuele suurema mootoriga Shercole, sest see sõidab sujuvamalt ja veab rasketes kohtades paremini. Hooaja esimesel etapil Itaalias oli tal veel uue tsikliga raske, kuna ta ei jõudnud sellega eriti palju harjutada, kuid nüüd seda probleemi pole ja sõit on sujuv.”
“Üldjoontes võib kogu hooajaga rahule jääda. Keity oli väga tubli. Eks Poola viies ja kuues koht tõstsid ootuseid ja andsid lootust, et hooaja lõpptulemus võib tulla päris hea. Aga ka üheksas koht on väga tubli. Kõige rohkem jäi vast kripeldama Põhjamaade viies koht, kus punktivahed olid nii väiksed, et teisest kohast jäi puudu vaid üks punkt ehk piltlikult öeldes oleks pidanud kogu võistluse jooksul ühe korra jala vähem maha panema,” rääkis Meieri tiimi eestvedaja Ilmar Kald. “Belgia etapp oli aga tõeline motosport oma viperustega. Kusjuures probleemid algasid juba võistluseelsel viimasel treeningul Hollandis, kus Keityl õnnestus kukkudes hüppeliigest vigastada, mis andis hiljem võistluste ajal pidevalt tunda. Siis Belgias kadusid pidurid ja purunes rehv ning ühel kukkumisel ka radiaator. Tänu Jaagule lahenesid kõik probleemid kiiresti ja võistlus õnnestus lõpuni sõita. Kõik need viperused algasid alles teisel ringil, esimene ring oli läinud väga hästi, mis hoidis Keityt veel oluliselt kõrgemas konkurentsis. Järgmise hooaja plaanide tegemine on juba alanud ja ilmselt septembri jooksul saab selgeks, kas ja milliseid võistluseid kaasa sõidame. Keity alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja peame arvestama, et sport ei hakkaks õpinguid liigselt segama. Lõpetuseks soovin tänada kõiki toetajaid: Sherco Eestit, Tapa Milli, Tapa Vallavalitsust, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni, Tapa Autokooli, Remondi Apteeki, Bahco tööriistasid, GRO õlisid, Tartu Motohoovi ning kõiki teisi toetajaid ja häid inimesi. Ja loomulikult Jaaku! Vaid tänu teile sai see hooaeg võimalikuks.”