SISUTURUNDUS
Eesti motospordimaailmas on paradoksaalne olukord: talenti on küllaga, kuid rahastamine on sageli takistuseks. Noored sõitjad peavad rahvusvahelisel areenil konkureerimiseks pidevalt leidlikke lahendusi välja mõtlema. Motokrossisõitja Erki Kahro sõnul on tänapäevases motokrossis tase tõusnud nii kõrgele, et hiljem alustades on taset praktiliselt võimatu vahet järele sõita.
Professionaalsed sõitjad teevad nädalas kuni 25 treeningtundi, mis hõlmab nii füüsilisi ettevalmistusi kui tehnilist harjutamist. Eestis on aga väga vähe noori, kes suudavad kooli või töö kõrvalt endale sellist koormust lubada. Probleem ei seisne motivatsioonis, vaid ressurssides. Süsteemse toeta jääb kohalik talent kasutamata. Valdkonna ekspertide ja riigi ülesanne on leida viise, kuidas aidata noortel oma potentsiaali realiseerida.
Sponsorite leidmise väljakutsed
Motosport ei ole Eestis kuigi populaarne, kui WRC välja arvata. See tähendab, et traditsioonilised sponsorid eelistavad investeerida populaarsematesse spordialadesse. Noored sõitjad peavad juba maast-madalast olema turunduseksperdid, et ennast müüa. Selleks tuleb sotsiaalmeedias oma edusammudest aktiivselt märku anda, luua selgelt eristuv isiklik bränd ning ehitada üles kindel fännibaas.
Team Estonia taoline struktuur peaks teoreetiliselt andekaid noori toetama, kuid praegune eelarve ei võimalda kõigi potentsiaalsete talentide kulusid katta. Treenerid, arstid ja varustus maksavad rohkem, kui organisatsioon suudab pakkuda.
Inseneriteadmiste tähtsus
Tänapäevane motosport nõuab ka märkimisväärseid tehnilisi teadmisi. Tallinna Tehnikaülikool viitab, et insenerialased oskused võivad sõitjatele märkimisväärse eelise anda. Tehniline arusaam võimaldab masinat piiratud eelarvega parendada ja iseseisvalt väiksemaid remonte teha. Samuti tähendab see sõidudünaamika paremat mõistmist. Kokkuvõttes on see märkimisväärne kokkuhoid erinevate eriteadmistega spetsialistide pealt.
Eduka noore sõitja taga on peaaegu alati ka pühendunud pere, kes on valmis tegema märkimisväärseid ohverdusi. Paljud pered müüvad vara, võtavad laene või töötavad mitmel töökohal, et oma laste unistusi ja karjääri toetada. See tekitab noortel sõitjatel emotsionaalset survet, sest nad tunnevad kohustust õigustada perekonna suurt investeeringut.
Traditsiooniliste sponsorite puudumise tõttu pöörduvad noored sõitjad üha enam alternatiivsete lahenduste poole. Populaarsust kogub ühisrahastamine, kus fännid saavad Optibet sport platvormi kaudu otse sõitja arengusse panustada. Digitaalsed platvormid võimaldavad luua toetajatega otsesideme.
Rahvusvahelise kogemuse tähtsus
Eesti noortel on vaja võistelda välismaal, et areneda. Keity Meieri kogemus näitab, et isegi andekad sõitjad võivad olla sunnitud tippspordist rahapuuduse tõttu loobuma.
Hoolimata väljakutsetest usub Erki Kahro, et Eestis on potentsiaali kasvatada maailmameistri tasemega sõitjaid. Võti peitub süsteemse lähenemise arendamises, mis andekatele noortele järjepidevat rahalist tuge suudaks pakkuda. Noori tuleb toetama hakata varakult ning olemasolevaid valdkondlikke ja rahvusvahelisi kontakte tuleb hakata targalt ära kasutama. Ilmselt ei pääse üle ega ümber ka innovaatiliste rahastusmudelite leidmisest.
Tippspordis edu ei tule ainult talendist. Vaja on strateegiat, pühendumust ja loovust ressursside leidmisel. Noored Eesti sõitjad toimetavad keerulisel maastikul.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
