29. veebruaril suri 85-aasta vanusena teenekas mootorrattasportlane ja treener Vambola Helm.

2. mail 1934 Rakveres sündinud Vambola alustas motospordiga tegelemist 1950. aastal Tallinnas Tööjõureservide motoklubis, kus ta juhendajateks olid Olev Kaseorg ja Johannes Tomson. Edu motoradadel oli kiire tulema ja juba 1953. aastal täitis ta NSV Liidu meistersportlase normatiivi. NSV Liidu ringrajasõidu meistrivõistlustel võitis Vambola Helm 7 meistritiitlit, lisaks ühe hõbe- ja pronksmedalit. Hipodroomisõidus krooniti ta kolmel aastal Nõukogudemaa tšempioniks, millele lisandus veel 3 pronksi. Eesti meistritiitleid võitis ta viiel erineval motoalal kokku 20. Aastatel 1958 ja 1964 võitis ta hipodroomisõidus Erich Tomsoni rändauhinna. 1965. aastal tuli Vamps esimese Eesti mootorrattasportlasena NSV Liidu rahvaste spartakiaadi võitjaks ja seda ringrajasõidus.
Mitmekülgne motosportlane võidutses Kalevi Suursõidul neljal korral, lisaks oli ta Jõudi Suursõidu võitja motokrossi ning Jõudi meister talimotokrossis. 1968. aastal sai Vambola Helmist aumeistersportlane ning 1971. aastal oli ta Eesti aasta parim meessportlane. Samal aastal omistati talle spordiühing Jõud auliikme staatus.

Võistlusspordist loobumise järel pani ta 1974. aastal tehases Teras aluse külgvankriga ringrajatsiklite ehitamisele. Ajavahemikul 1978-1991 oli Vambola Helm ALMAVÜ Kesk Automotoklubis söerajasõidu treener ja mehaanik. 1984. aastal valmis tema initsiatiivil Tabasalus speedway ehk söerada ja tema käe all sirgusid mitmed hilisemad edukad motosportlased.

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon avaldab sügavat kaastunnet lahkunu omastele.