Mootorrattaspordiga hakkas Toivo tegelema 1950-ndatel aastatel „Tööjõureservide“ motoklubis, kus tema juhendajaks oli legendaarne Johannes Tomson. Andekat noorsportlast saatis ruttu ka edu, tulles 1956. aastal vabariigi meistriks noorteklassis (125 cm³) ringrajasõidus. Aasta hiljem pälvis ta tšempionitiitli motodroomisõidus võrride (125 cm³) masinaklassis, täites ühtlasi NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1960. a. Eesti NSV talimotokrossi meistrivõistlustel võitis Toivo meistrikulla 175kuubikuliste tsiklite klassis. Vabariigi meistrivõistlustelt pälvis ta kolmel motoalal kokku kaheksa medalit.
Üleliidulisel areenil pälvis ta oma esimese medali 1961. aastal oma lemmikalal ringrajasõidus, võites 350 cm³ B klassis pronksmedali, mitmepäevasõidus pälvis sama karva medali, kuid 175-ste tsiklite klassis. Suurimat edu saavutaski ta mitmepäevasõidus, kus 1962. aastal krooniti ta esimese Eesti tsiklisõitjana NSV Liidu meistriks (175 cm³), aastatel 1961 ja 1966 võitis ta hõbemedali ja 1964. a. pronksi.
1964. aastal kuulus Toivo Sepp esmakordselt Nõukogude Liidu koondisesse Rahvusvahelisel kuuepäevasõidul (International Six Days Enduro) ja Saksa
Demokraatlikus Vabariigis Erfurtis toimunud võistlusel riputati eestlase kaela hõbemedal. Hõbemedaliga naases ta kodumaale ISDE-lt ka 1996. aastal Rootsist Villingsbergist ja 1967. a. Poolast Zakopanest. Tema auhindade kollektsioonis on seega kolm FIM-i hõbemedalit.
Hüvastijätt 24. skp. kell 13 Kaarli kirikus.
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon avaldab sügavat kaastunnet lahkunu omastele.