Näitusel Unic-Moto poolt esitletavatest ratastest kolm on toodetud Otto ja Kristjan Saare Jalgrattavabrikus ning lisaks on väljas 1938. aastal valmistatud taastamata mootorjalgratas Renard.
Veidi enam kui 80 aasta eest tuli Tallinnas Kopli tänav 11 asunud jalgrattatehasest välja esimene seeriaviisiliselt tootmisse jõudnud mootorratas Tempo, mis oli varustatud 125cc Villiers’i mootoriga. Eeltöö kodumaiste rataste valmistamiseks oli käinud juba kolm-neli aastat, kirjutas 1939. aastal „Uudisleht“ artiklis „Kodumaa jalgrattatööstuse edusammud“.
Tsikleid ehitasid Henno Sõelsepp ja Egon Saal, jooned ja kirja „Tempo“ maalis Raimond Brööm. Tehasel oli oma testija ja võidusõitja Leo Seeman, kelle eestvedamisel valmistati ka mõned võidusõidurattad. Paraku on Eestis toodetud mootorrattaid ja raame säilinud vaid üksikud, umbes pool tosinat.
Ühe Tempo vanarauaks muutumisest päästnud Unic-Moto asutaja ja liige, vanamootorrataste entusiast Märt Karu meenutab, kuidas omal ajal oli töökoja seina ääres seisnud aastaid suur prügi- ja rauahunnik. Ühel hetkel tekkis mehel huvi lähemalt vaadata, mida vanarauahunnik endas täpsemalt sisaldab ning ta avastas sealt kehvas seisukorras kodumaise tehase toodangu, 1937. aastal toodetud Sachsi mootoriga Tempo 98ccm.
Lisaks sellele rattale pannakse näitusel huvilistele tutvumiseks välja veel üks konserveeritud 1930ndate lõpus toodetud Tempo 98ccm, 1937. aastast pärit 125 ccm Williers’i mootoriga Tempo ning Kummitemplite ja graveerimistehases „Perfekt Tallinn” valminud mootorjalgratas Renard (98ccm, 1938, SACHS mootoriga), mis on täna küll veel taastamata.
Üle 40 aasta koos käinud vanamootorrattahuvilised on toonud aastakümnete jooksul uuele elule sadu ja sadu vanu mootorrattaid. Täna kuulub Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto ridadesse umbes 170 uunikumihuvilist, mis teeb klubist Eesti suurima liikmete arvuga motoklubi.