Unlimited masinaklassis saavutas kindlalt Eesti meistritiitli Riho Kollist, kes oli parim enamustel etappidel, sealhulgas ka viimasel etapil Sõrestes. Kollist kogus hooaja jooksul konkurentidest selgelt suurema punktisumma ja peale kahe nõrgema tulemuse maha arvestamist jäi tema saldosse 52 punkti. Teise koha sai enamus etappidel teine või kolmas olnud Billy Toomla (38 p) ja kolmanda Ragnar Kõllamõts (32 p), kes oli Sõrestes kuues, kuid tema õnneks läks see etapp tema punktisaagist maha ja ta edestas finaaletapil kolmanda koha saanud Rauno Roo’d 2 punktiga. Kusjuures Roo kogus omakorda võrdse punktiarvu Sõrestes teise koha võtnud Rando Lambinguga, kuid tal oli konkurendist üks kolmas koht enam ja nii kuulus talle neljas koht.
Single klassis oli seis tunduvalt põnevam ja hooaja lõpus edestas 47 punkti kogunud Hannes Leitsalu Sõreste etapi võitnud Tajo Anderssood ainult ühe punktiga, kusjuures viimasena nimetatu kogus aasta jooksul võidumehest rohkem punkte (64 vs 58). Leitsalu arvestusse läks 3 võitu üks kolmas koht ning Anderssool vastavalt 2 esimest ja 2 teist kohta. Kolmanda koha sai meistrivõistlustel ühe etapi võitnud Riho Kollist, kes võttis seega mõlemast klassist medali. Kollist kogus 36 punkti ja temaga võrdse arvu sai ka Tenny Tuvikene, kuid temal ühtegi etapivõitu ei olnud ja nii pidi ta seekord neljanda kohaga leppima.
Eraldi mainimist väärib kindlasti Kaisa Uiga, kes saavutas Single klassis aasta kokkuvõttes 11-nda koha. Hooaja jooksul osales etappidel veelgi vapraid naisi, kuid nemad veel punktidele ei jõudnud.
“Käesoleva aasta mäkketõusuhooaeg oli üle aegade kõige põnevam ning resultatiivsem. Nii palju võistlejaid, kui sellel aastal osales, ei ole juba mitmeid aastaid mäkketõusul olnud. See näitab, et fööniks tõuseb tuhast, uus generatsioon on peale kasvamas ning huvi ala vastu taas tõusmas. Sellele on aidanud kaasa mäkketõusjate ühine pingutus reeglite kehtestamise ja võistluskorralduse kvaliteedi tõstmise osas ning tagasi on tulnud nn fun-factor. Ehk siis sporditegemise kõrvale on tulnud tagasi see põhine, rõõmu tundmine võistlustel osalemisest. Kaasaelajate seltskonnad on taas aktiviseerunud, on näha fännisärke ja kisakoore. Korraldajad püüdsid muuta sündmust kõigile põnevaks ja selle tulemusena olid see aasta väga lahedad võistlusrajad, mis hoidsid närvipinget esimesest sõidust viimaseni ning kõik etapid oli bingo-lotod võitja osas. Motosport üllatas mitmeidki kordi ja poodiumil seisid väga erinevad võistlejad ning see kõik aitas kaasa heale hooajale. Punktitabel oli viimase etapini äärmiselt põnev ja näiteks viimane sõit otsustas Single klassis poodiumikohad meistrivõistluste arvestuses. Käesolev aasta oli eriline, kuna vigastuste hulk oli äärmiselt madal. Hüppeid, kõrgeid õhulende oli igal võistlusel, kuid tänu kõrgemale, õnneks vigastusteta. Mõned põrutused ikka olid, kuid sellega ka kõik piirdus. Lisaks soosis käesoleval aastal kõiki etappe hea päikseline ja vihmata ilm. Heale korraldusele aitas kaasa ka väga hea ajavõtusüsteemi meeskond, vanadel aegadel oli võistlustel palju tehniliste viperdustega kaasnevaid pause, kuid see hooaeg läks ladusalt. Suured tänud neile,” võttis põneva hooaja kokku Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni mäkketõusu komisjoni liige Lauri Drubinš. “Loodame, et koostöös föderatsiooniga leiame uusi võimalusi, et saaksime oma spordiala paremini arendada. Et kohalikud korraldajad ellu jääksid ja meie parimad saaksid võimaluse Eestit ka väljaspool riigipiire esindada, kuna FIM Europe tasandil on järgmisel aastal olulisi muutusi oodata. Nimelt on koostamisel ja täiendamisel Euroopa meistrivõistluste reeglid ning plaan läbi viia mitmeid etappe üle Euroopa. Ehk ka Eestiski!”