Aastate jooksul kujunesid Tallinna tänavatele ajutiselt rajatud ringrajal toimuvad võistlused äärmiselt populaarseteks. Alates 1959. aastast läbi viidud “Kalevi Suursõitu” oli tippaastatel raja ääres jälgimas ligi 180 000 pealtvaatajat, mis teeb sellest võistlusest tõenäoliselt Eesti läbi aegade ühe suurima meelelahutusürituse. Samuti viidi Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal aastakümnete vältel läbi ka mitmeid teisi võidusõite, nagu näiteks NSVLiidu ja Eesti meistrivõistlusi nii mootorratastele kui autodele.
Esialgne ringrada paiknes tegelikult Iru-Lükati-Kloostrimetsa ringil ja selle pikkuseks oli 8,6 km. Hiljem muudeti ringrada ja stardipaika mitmel korral. Käesoleva aastatuhande algul leiti, et ringrada on motospordivõistluste läbiviimiseks liialt ohtlik ja viimane “Kalevi Suursõit” toimus Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal 2006. aastal.
Mootorispordimuuseumis on esindatud mootorispordi lugu läbi 3 sajandi – sajad tiitlid, oma mootorispordi tööstus, maailma üks suuremaid vormelautode tootjaid, ligi 200 000 inimest võistlusi vaatamas – kõik see on näha Tallinnast 45 km läänes Turbas asulas 1923. aastal valminud Ellamaa elektrijaama hoones. Kokku ligi 200 autot ja mootorratast, varustus, seadmed, auhinnad.
