Kvalifikatsioonisõidus tegi Karel Kutsar oma KTM-il hea sõidu lõpetades võidukihutamise 15ndana. Avasõidus liikles ta enamus sõidus teise kümne keskel ja oli lõpuks 16., teise sõidu stardis oli tal väike intsident ja noormees langes viimaste hulka. Hoolimata sellest tegi ta tugeva sõidu ja oli 29 osaleja seas 16. Etapi kokkuvõttes oli Kutsar 15. ja MM-tabelis asub ta 32. kohal.
“Esimeses sõidus sain stardist normaalselt minema ja vahepeal olin isegi 14. kohal, kuid siis tegin paar viga ning lõpetasin sõidu 16ndana. Teine start oli halb, kuna põrkasin stardirüseluses paari konkurendiga kokku ja kukkusin. Hakkasin viimasena tulema ja andsin endast kõik, mis sain ning lõpetasin sõidu taas 16. kohal. Sellega sai ka minu MM-hooaeg selleks aastaks läbi, kuna ülejäänud etapid toimuva teisel pool maakera ja sinna ei ole mõtet meil sõita. Kripeldama jäid hooajal mõned kõvema raja sõidud, kus oleksin võinud palju parem olla. Positiivseks üllatuseks oli aga Lommeli ajasõit, kui sõitsin end 12ndale kohale. Üldjoontes jäängi rohkem hooaja lõpuga rahule, sest siis suutsin just kõige rohkem punktilisa võtta. Lõpetuseks edastan väga suured tänud kõikidele Eesti sponsoritele ja eriti just Lauri Roosiorule, kes andis mulle võimaluse maailmameistrivõistlustel osaleda. Nüüd on minu järgmine suurem võistlus Tihemetsas toimuv Eesti meistrivõistluste finaaletapp, kust lähen MX2 klassi meistritiitlit jahtima,” võttis oma hooaja kokku Kutsar, kes on võitnud kõik Eesti meistrivõistluste sõidud, kus ta on osalenud. Kuna ta oli ühe osavõistluse ajal MM-etapil, siis platseerub ta meistrivõistlustel neljandal kohal ja kaotab liidrile 14 punktiga.
EMX125 klassi Euroopa meistrivõistlustel läks väga hästi Sahkar Racing sõitjal Jago Geertsil, kes oli juba ajasõidus teine ning lõpetas ka mõlemad finaalsõidud teisena ja sai kahe sõidu kokkuvõttes etapivõidu. Kuna noor belglane pidi vigastuse tõttu paar etappi vahele jätma, siis kokkuvõttes tal poodiumile kahjuks see aasta asja ei olnud, kuid hoolimata sellest oli ta siiski 11.
“Juba ajasõidus oli mul hea tunne, sest rada mulle meeldis ja nii tuli ka teine aeg. Esimeses sõidus sain hea stardi ja olin viies ning tõusin teiseks. Siis ma suutsin korra kukkuda, kuid sain püsti ja sõitsin end kuuendalt kohalt teiseks. Teise sõidu start oli sama hea, aga seekord suutsin vigu vältida ning sõitsin terve sõidu teisena ja sain kahe sõidu kokkuvõttes esikoha. Olen väga-väga õnnelik selle üle!” rõõmustas noor belglane. “Hooaja alguses oli mul probleeme vedrustusele parimate seadete leidmisega ja siis tuli ka vigastus. Aga hooaja lõpp oli väga hea, eriti kolm viimast etappi. Järgmisel aastal võistlen veel 125cc klassis ja alla TOP3 eesmärki mul ei ole. Seda nii EM-il kui ka MM-il!”
Samas klassis osalenud Hardi Roosiorg näitas ajasõidus 44 sõitja hulgas 26. aega, mis ei andnud talle eriti head stardikohta. Hoolimata sellest näitas ta mõlemas sõidu südit minekut ning oli esimeses sõidus 15. ja teises 16. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle 16. koht, kuna ka tema pidi osadelt etappidelt vigastuse tõttu eemale jääma, siis oli ta hooaja kokkuvõttes 25.
“Kvalifikatsioon ei läinud just kõige paremini, kuna liiv oli täiesti erinev nendest liivadest, mida ma sõitnud olen. Tegemist oli ringrajale kohale veetud mereäärse liivaga, millest oli siis rada meisterdatud ja see oli üpris omapärane. Esimene sõit olin stardikurvi minnes 10., kuid siis sõideti mulle sisse, mille tulemusena ma kukkusin ja langesin viimasele kohale. Kuna rada oli suhteliselt kitsas, siis oli ka väga raske mööda sõita, aga suutsin ennast siiski 15ks sõita. Teine sõit võeti minult stardikoht ning seetõttu ei saanud väga head starti. Alustasin sõitu 21. kohalt, kuid jällegi oma vea tõttu sõitsin teisel ringil konkurendile tagant sisse ja kukkusin 35. kohale. Hakkasin kohe jälle pingutama ning sõitsin end lõpuks 16. kohale. EM-hooajaga väga rahule ei saa jääda, kuna 5. mail saadud vigastuse tõttu pidin vahele jätma kolm etappi ja sõita sain ainult neljal, millest ühel ei saanud peale. Positiivse poole pealt tegin Lommelis, oma välismaisel kodurajal, suhteliselt hea tulemuse, millega saab rahule jääda. Järgmine tähtsam võistlus on sarnaselt Karelile Tihemetsa Eesti meistrivõistluste finaaletapp, aga võibolla lähen enne seda järgmisel nädalavahetusel Cesisesse lõunanaabrite meistrivõistluste etapile lätlastega mõõtu võtma,” rääkis Roosiorg.
Sahkar Racing ajaloos esimest korda kõrgel poodiumil meeskonnakarikat vastu võtmas käinud tiimijuht Lauri Roosiorg: “Väga uhke tunne oli seal lõpuks olla. See tähendab, et terve meeskond on läbi hooaja head tööd teinud ja lõpuks tuli ka vääriline tasu ning Eesti meeskond oli poodiumil. Jago tegi väga hea võistluse, kuid eks temagi kukkumine esimeses sõidus pani südame korraks kiiremini lööma, kuid õnneks läks kõik hästi ja tuli võit ning Jago näitas, mis puust ta tegelikult on. Eks hooaja algus oli talle raske, sest ta tuli ju väiksemast klassist, lisaks oli tal ka vigastus, kuid hooaja lõpus näitas ta kõigile, et järgmisel hooajal tuleb temaga väga kõvasti arvestada. Karel tegi Assenis samuti hea päeva, sest tegemist oli raske rajaga, kus liiv oli toodud rannast ja läks päeva jooksul väga auku ning see oli hoopis teine, millel poisid tavapäraselt treenivad. Kareli hooajaga võib samuti rahule jääda, eks talvel saadud vigastus ei lasknud tal hooaja alguses oma õiget tempot näidata, kuid hooaja lõpus näitas ta kõigile, milleks ta võimeline on. Hardi tuli ka Assenis keerulisest olukorrast välja, kui ta ajasõidus tagasihoidliku stardikoha sai. Kui need kukkumised sõitudes välja jätta, siis oli ta tubli, sest suutis end raskel rajal tagant ikkagi kõvasti ettepoole tõusta. Tal oli samuti suhteliselt raske aasta, kuna ta oli väga heas vormis, kuid siis tuli mais Põlvas vigastus. Aga nüüd on aeg edasi vaadata ja järgmisel aastal on ta juba suuremas klassis võistlemas. Lõpetuseks veelkord suured tänud kõikidele meeskonna liikmetele, sõitjatele, nende kõikide peredele ning toetajatele.”